Hüpnoteraapia
Hüpnoos on üks tehnikatest, mida kasutatakse, et aidata inimestel meenutada unustatud minevikutraumasid, allasurutud mäestusi jne. Hüpnoos (hypnos kr k uni) ei tähenda siiski magamist või teadvuse kaotust, vaid teekonda erinevatele teadvustasanditele, milles teadvus on ärkvel ja keskendunud. Harvardi ülikooli teadlased on teostanud muljetavaldavaid uuringuid, mis tõestavad, et erinevalt "tavateadvusseisunditest" töötavad hüpnoosiseisundis mõlemad ajupoolkerad. Teaduslikus keeles räägitakse hüpnoosist kui muutunud või teisenenud teadvuseseisunditest (MTS), mis on kokkuleppeliselt jaotatud erinevateks tasanditeks.
Teadaolevalt eksisteerib (tinglikult) 5 mõõdetavat teadvustasandit:
– gamma (30-70 Hz), mida ikka veel teadlased täpsemalt uurivad;
– beeta (14-30 Hz) esindab normaalse teadvuse seisundit;
– alfa (7-14 Hz) esineb lõdvestunud olekus;
– teeta (4-7 Hz) on meditatiivses seisundis;
– delta (0,5-4 Hz) esineb sügavas unes ja sügavas meditatiivses seisundis.
Hüpnootiline transs on hüpnoosi oluline element. Sõna "transs" tuleneb lad k sõnast transire, mis tähendab "ületama, siirduma" ning seostub ingl k sõnadega transit (e k läbisõit, läbimine), transition (e k üleminek, siire) ning transient (e k lühiaegne, mööduv, põgus). Kõik seisundite üleminekud ning kõik teekonnad - nii sisemised kui ka välised - koosnevad alguspunktist väljumisest, või lahtiühendamisest, millele järgneb teatud kindlate kogemustega täidetud ajaperiood ning seejärel naasmine tavapärasesse, igapäevase funktsioneerimisega aegruumi või sellega taasühinemine. Enne transsi viimist kulutab terapeut tavaliselt veidi aega kliendi küsimuse uurimisele; hinnates ta isiksust ja olukorda, uskumusi, ning eesmärke. Ükskõik kui sügavas transis klient viibib, alati jälgib üks osa meeltest toimuvat, nagu peidetud turvakaamera. Klienti innustatakse nägema maailma uues valguses, ning aitatakse luua teistsuguseid, elujaatava iseloomuga seoseid, nii et alateadvus ei ühenda küsimuse all olevat tegevust enam hirmu, vaid millegi meeldivaga. Laiemalt võttes on eesmärgiks aidata inimesel end häälestada selliselt, et alateadvus ning teadvus ei rabeleks enam eri suundades, vaid nende tegelik siht oleks üks.
Miks ainult positiivselt mõtlemine ei aita?
Oma keha ja elu üle kontrolli saavutamiseks on vaja midagi enamat, kui lihtsalt positiivset mõtlemist.
Tõsi, tervise ja heaolu seisukohast on oluline koondada oma vaimuenergia positiivsetele ja elujaatavatele mõtetele ning vabaneda pidevalt energiat röövivatest ja halvavatest negatiivsetest mõtetest. Aga positiivsete mõtete mõtlemine ei pruugi neid üldse mõjutada! Mõned inimesed, kes tunnevad, et positiivsete mõtete mõtlemine on "läbi kukkunud", muutuvad isegi veel abitumaks, sest arvavad, et nende olukord on lootusetu. Sellised positiivse mõtlejate hulgast välja lagenud ei mõista, et meele näiliselt eraldiseisvad alajaotused - teadvuslik ja alateadvuslik - sõltuvad üksteisest. Teadvuslik meel on loominguline ja suudab leiutada positiivseid mõtteid. Alateadvuslik meel on seevastu instinktide ja õpitud kogemuste põhjal koostatud stiimuli-reaktsiooni "helilintide" kogum. Alateadvuslik meel on puhtalt harjumuslik ja motoorne. Kui me ei ole kohal ja tähelepanelikud, siis meie meelehärmiks käivitab alateadvuslik meel elust tulevatele signaalidele ikka ja jälle samad käitumuslikud lindid (mustrid). Mis puututab neurolooglist töötlemisvõimet, siis alateadvuslik meel on teadvuslikust meelest miljoneid kordi võimsam. See seletab ära milline meel peale jääb, ning miks mustrid korduvad.
Meel ei ole koondunud pähe, nagu paljud inimesed usuvad. Aju limbilise süsteemi areng lõi arenedes ainulaadse mehhanismi, mis muundab keemilised sidesignaalid aistinguteks, mida tunnevad kõik kogukonna rakud. Meie teadvuslik meel kogeb neid signaale emotsioonidena. Seega on meel mitte pähe koondunud, vaid jaotub signaalmolekulide vahendusel üle keha. Inimestel on arenenud spetsiaalne ajupiirkond - prefrontaalkoor -, mis on seotud mõtlemisega, planeerimisega ja otsuste langetamisega. Selles aju osas toimub "eneseteadvuslik" meeleline töötlus. Eneseteadvuslik meel on ennast peegeldav, suhteliselt hiljuti arenenud meeleorgan, mis vaatleb omaenda käitumist ja emotsioone. Eneseteadvuslikul meelel on ligipääs enamikule pikaajalises mälus säilitatavatest andmetest, ta saab ise valida kas ja kuidas reageerida.
Inimese vaba tahe põhinebki teadvusliku meele võimel alateadvusliku meele eelprogrammeeritud käitumisviise muuta.
Meie erilisel andel on aga üks eriline puudus. Kui peaaegu kõik teised organismid peavad stiimuleid ise vahetult kogema, siis inimaju suutikkus tajusid "õppida" on sedavõrd arenenud, et me suudame omandada tajusid ka kaudselt, õpetajate vahendusel. Kui võtame nende tajud "tõdedena" omaks, lülitatakse need meie aju närviradadesse ja need muutuvad meie "tõdedeks". Kuid mis saab siis kui õpetajate tajud on ebatäpsed? Sellisel juhul laetakse ajju väärtajusid ja uskumusi. Alateadvuslik meel on mehhanism, mis mängib masinlikult ette stiimuli-reaktsiooni kordusi; "masina" selles osas mingit "vaimu", kes rakendatavate strateegiate pikaajaliste tagajärgede üle arutleks, ei leidu. Alateadvuslik meel tegutseb ainult praeguses hetkes. Alateadvuslikku meelde programmeeritud väärtajusid seega ei "jälgita" ning seetõttu me käitume oma harjumuste tõttu mõnikord ebasobival või ebaadekvaatsel viisil. Alateadvuslik meel on väga varmas keskkonnas tajutavaid elu ja tervist ohustavaid asju "alla laadima" ja rõhutama. Kui inimesele nt on õpetatud, et maod on ohtlikud, siis igal korral madu kohates rakendub reflektoorne kaitsereaktsioon.
Notseeboefekt ehk negatiivsete uskumuste jõud toimib nagu kaamera filter - muudab seda,
kuidas inimene maailma näeb.
Vaim (mis toimib kesknärvisüsteemi adrenaliini kaudu) suudab tühistada keha antud käsud (mis toimivad lokaalse histamiinisignaali kaudu). / B. Lipton, bioloog.
Meele juhtimisest loe ka siit.
Meil on võime oma reaktsioone keskkonnastiimulitele teadvuslikult hinnata ning oma vanu reaktsioone soovi korral hüpnoteraapia abil ümber muuta...tingimusel, et me oma võimsat alateadvuslikku meelt ise suudame valitseda. Meil on võimalk nii oma geenide, kui ebafunktsionaalsete käitumisviiside mõju alt vabaneda. Kui õpime rakendama vaimu arengu ja kasvu vankri ette, leiame elu saladuse, mida kõik suured õpetajad on alati teadnud, ning aastatuhandeid edasi andnud. Kahe meele süsteem on tõeliselt fenomenaalne mehhanism, kuid ta võib ka kiiva kiskuda. Teadvuslik meel on "mina", meie enda mõtete hääl. Tal võivad olla suured visioonid ja tulevikuplaanid, kõige parmad kavatsused, mis on täis armastust, õnne ja õitsengut. Kuid kes sel ajal juhib show'd, kui meie teadvuslik meel on õnneunistustele keskendunud? Alateadvus. Ja kuidas alateadvus meie asjatoimetus juhib? Täpselt nii, nagu programmeeriti.
Kui me tähelepanu ei pööra, siis võib alateadvuslik meel rakendada käitumisviise, mis ei ole üldse meie enda omad, sest kõige põhilisemad käitumisviisid laeti ajju teisi inimesi jälgides, küsimusi esitamata.
Et teadvuslik meel alateadvuse rakendatavaid käitumisviise harilikult ei jälgi, kuulevad paljud inimesed enda hämmelduseks, et nad käituvad täpselt oma ema või isa moodi, sest just vanemad on lapse alateadvuse põhiprogrammeerijateks. Edu, millest unistame, takistavad meil saavutamast just peamiselt alateadvusse salvestatud piirangud. Need piirangud ei mõjuta mitte ainult meie käitumist, vaid võivad mängida olulist rolli meie füsiloloogilise seisundi ja tervise juures. Aga oleks ju palju kergem, kui lapsi kasvatatakse algusest peale viisil, mis aitab saavutada täit geneetilist ja loomingulist potentsiaali. See muudaks ümberprogrammeerimise ebavajalikuks ja teeks meie paneedist õnnelikuma ja rahulikuma koha. Olen teraapiatöö praktikas kasutanud hüpnoosi, kui ühte tõhusat töövahendit, ning suhteliselt edukalt aidanud inimestel ravida ärevusseisundeid, unehäireid, söömishäireid, depressiooni, sõltuvusi ja palju muid inimeste elu ja toimetulekut otseselt ja kaudselt takistavaid tegureid (sundmõtted, foobiad, konfliktid, probleemid suhetes, isiksuse areng, terviseprobleemid, seksuaalseid blokeeringud jpm).
ENAMLEVINUD MÜÜDID HÜPNOOSI KOHTA
Hüpnoosihirm on inimeste seas levinud ning selle põhjuseks on tavaliselt vähene teave või meedias avaldatud väärkäsitluste mõju. Mõned inimesed arvavad, et transs ja hüpnoos on seotud maagia või okultismiga. Vahel on seda seostatud organisatsioonide, või rühmitustega, kes on püüdnud inimeste üle võimu saavutada. Kahjuks võib sissejuurdunud hüpnoosihirm inimesi eemale peletada väga tõhusast ravimeetodist. Kui meedia ja avalikkus ei suhtuks hüpnoosi sellise kahtlusega, saaks hüpnoterapeudid aidata veel enam inimesi.
- Kas seda saab teha vastu minu tahtmist? Ei, kindlasti mitte.
- Mida saab teha hüpnoosi ajal? Inimesi ei saa panna tegema midagi nende endi tõekspidamiste ja moraali vastast. Oma alateadliku käitumise muutumiseks peab inimene ise seda soovima.
- Kas hüpnoos on salateadus, või sekti rituaal? Hüpnoos on inimese jaoks loomulik (tasakaalu)seisund, mille ennistamist kasutatakse inimese abistamiseks ja raviks. See ei ole religioosne, spirituaalne, ega kuulu ühegi salasekti.
- Kas hüpnoosiseisundisse võib kinni jääda? Ei või. Mitte kunagi sadade aastate ajaloo jooksul ei ole sellist asja juhtunud.
- Äkki ma olen liiga intelligentne? Kogemus näitab, et intelligentsed inimesed on hüpnoosi suhtes sama tundlikud, kui kõik teised. Sageli on intelligentset inimest transsi viia isegi kergem.
- Kas see toimib minu jaoks? Igaüht saab hüpnotiseerida. See toimib, kui te seda ise tahate. Hirmud tundmatuse ees ei muuda eriti asja, teevad protsessi ainult pisut aeganõudvamaks.