Blogi

Stressitunnused

Missugused on keha happelisemaks muutumise tunnused ja mida see endaga kaasa toob? Katkend Riina Raudsiku raamatust "Tagasi tervise juurde".
Loe lisaks

Emotsionaalselt kättesaamatu ema mõju lapsele kasvueas

Kui laps, eriti tütar, kasvab koos emotsionaalselt kättesaamatu emaga, areneb tal välja mitmeid puudusi ja hälbeid. Ta kasvab isolatsioonis armastuse allikast, mistõttu põhiline puudus elus on tal turvatundest ja sellest tulenevatest paljudest asjadest. Selline ema võib olla ise jäänud oma vanemate armastava ja hoidvast tähelepanust ilma, mistõttu ei ole talle midagi ka ette heita. Ta on ju andnud endast oma teadlikkuse piirides parima. Kuid see ei paranda ega õigusta olukorda tütre jaoks. Ema ülesanne oligi ju oma asjades ise selgusele jõuda ja mitte korrata oma vigu lapsel, kuid kui ema ei olnud selleks võimeline, siis kandub vastav muster üle tütrele. See on loogiline, ema lihtsalt ei osanud ega saanud teisiti.
Loe lisaks

Kahtlemise halvav mõju

 Üks põhjustest miks asjad elus edasi ei liigu, või ei lähe nii kuidas oleks soov, on pidevas kahtlemises. Kahtlemine tühistab igasuguse tellimuse, isegi kui selleks on pikki perioode oma aega ja ressursse investeeritud. “Energy flows where the attention goes”.
Loe lisaks

Armastuse kord

Konstellatsioonimeetodi looja Bert Hellinger avastas armastuse korra seadused, mis määravad kõikide suhete toimimise meie elus. Ühed neist korrastavad igapäevaseid suhteid isikutega, kes meid ümbritsevad. Teised hõlmavad palju laiemat tasandit, mis näeb kõiki meie peresüsteemi kuuluvaid isikuid ja nendega juhtunut kui tervikut, sõltumata sellest, kas nad on elavad või surnud, kas tunneme neid või mitte.
Loe lisaks

Kannatlikkus ja frustratsioon

Kannatlikkus on elukestev spirituaalne õpe, samuti nagu viis leida emotsionaalne vabadus. Seda on hea teada, kuid siiski frustratsioon juhtub. Igal hommikul, lõunal ja õhtul kogeme palju häid põhjusi olla kannatamatu. Mida meile meedia nii teles, tänaval, kui isegi FB sõprade kaudu pakub? Kui seda või seda ei tee, siis …. Eesmärgiks vajututada alla nupud, et me kiirelt tegutseks ja sõnumit kuulda võtaks, ostu sooritaks ja oma mõttemaailma nende pakutavale “tõele” vastavaks kujundaks. Olen ise endine turundusinime ja näen hästi mismoodi “kvaliteetne” ajupesu käib. Saavutuseks on mitte vaid kaupade-teenuste müük, vaid inimeste sassis närvikavad, häiritud meeled, kasvav frustratsioon ja ärevus, mida minnakse arsti juurde tablettidega ravima.



Loe lisaks

Empaatia ja ülitundlikkus

Mis vahe on empaadil ja ülitundlikul nimesel?

Aina enam räägitakse ülitundlikkusest, ning paljud inimesed leiavad neid jooni enestel. Olen märganud, et ülitundlikud ja sensitiivsed inimesed pannakse ühte patta empaatiaga. Ma leian, et neil kahel tüübil on mitmeid sarnasusi, kuid ka fundamentaalseid erinevusi, ning püüan seda selgitada.

Loe lisaks

Psühhedeelse teraapia konverents

Augustikuus on tulemas maailma tipp-psühholoogide ja -terapeutide konverents, mille fookuses on psühhodeelikumide kasutamine teraapias. Muidugi on muistse aja psühholoogid - šamaanid seda iidsest ajast teadnud ja kasutanud, kuid meie moodsa ajastu teadushimulistele on see teema hakanud pakkuma aina enam huvi. Sestap on psühhedeelikume (vs narkootikume) ning nende toimet inimteadvusele hakatud põhjalikumalt ja laialdasemalt uurima. Käes on maailma juhtivate teadlaste aeg oma uurimistöid avalikustada augustikuisel konverentsil. 
Loe lisaks

Paljude vaimsete häirete põhjus on spirituaalne avanemine

Meie ühiskonnas on laialt levinud vaimsed probleemid ja emotsionaalsed kriisid sageli spirituaalse avanemise märgiks. Traditsioonilistes ühiskondades, kus on levinud šamanistlikud praktikad teatakse, et spirituaalsele ehk hingelisele ärkamisele eelneb pikk häirituse periood, mis võib tuua kaasa kannatusi, luulusid, emotsionaalseid kõikumisi ja visioone, mis ei ole mõistetavad enamusele inimestele. Selliseid kogemusi läbi elavaid inimesi meie ühiskonnas püütakse ravida farmakoloogiliselt kuni suletud uste taha lukustamiseni välja. Kuid see, mida kriise läbi elavad inimesed vajavad, on teiste inimeste tugi, ärakuulamine, tingimusteta mõistmine ja toetus. Need ei ole mitte inimese individuaalsed probleemid vaid vaimses kriisis vaevleva ühiskonna peegeldused, mis avalduvad tundlikuma psüühikaga inimestes. Sageli on nende puhul tegemist šamaanide, peentasandil töötavate terapeutide ja oma teed otsivate tervendajatega. Selle asemel, et neid arvukate diagnoosidega ühiskonnast eraldada, vajavad nad hoopis abi, et siis ärkanuna abistada teisi. 
Loe lisaks

Geniaalne kõiketeadja või segaduses egoist

Tahan rääkida ühest aspektist inimese psüühikas, mis sageli esineb. Inimene selliste omadustega kannatab vähemal või suuremal määral selle aspekti all, kuna tal on raske seda endale tunnistada. See aspekt toob inimese ellu kaasa ärevuse, närvilisuse ja allasurutud hirmu, eriti suhetes teiste inimestega. Ta võib olla üsna konfliktne ja kogeb ärevust suhetes, ning tema raskus teistega suhtlemisel on tingitud enda sisemistest hoiakutest.
Loe lisaks

Emotsioonid - reaalsust loovad käsundprogrammid

Meie elus toimuv on suurel määral tulenev meie emotsionaalsetest reaktsioonidest, mis ei ole teadlikud vaid alateadlikud. Teadlaste sõnul tuleneb 98% meie reaktsioonidest alateadvusse esimesel 7 aastal salvestunud emotsioonidest, mis toimivad käsundprogrammidena kogu ülejäänud eluks.
Loe lisaks

Kriitikamürgitus

“Kes teisele ütleb see ise on”.

“Tilga aususega püüad rohkem kärbseid kui saja tõnni sapiga” Toskaana vanasõna.


Loe lisaks

Raamat depressioonist

Triin Randveri, pseudonüümiga Neoon Must värskelt ilmunud raamat "Ma tahan olla tema" annab isikliku sissevaate depressiooni all kannatava noore naise läbielamistesse.

"See raamat on ühe noore inimese isiksuse kasvamise ja küpsemise lugu läbi valude, läbi depressiooni, läbi oma rõõmude ja sellise sisemise tasakaalu leidmise lugu. Ma arvan, et seda raamatut lugedes teised noored inimesed õpivad midagi märkama enda juures ja märkama ka teiste juures, keda võiks aidata ja toetada. On teada, et depressioon on aladiagnoositud, ta võiks rohkem märgatud olla, väga mitmes kontekstis on oluline sellest kirjutada," rõhutas psühhiaater Ülle Võhma.

Allikas: http://kultuur.err.ee/641761/neoon-must-iga-depressioon-on-vaga-erinev
Loe lisaks

Kõrgem Mina

Selleks, et kõrgem Minaga teadlikku suhtesse astuda, on vaja sellele lainele häälestuda. Seda võib aidata paremini mõista võrdlus raadioaparaadiga. Alul üritati ehitada võimalikult võimsaid vastuvõtjaid, suurendades raadiolampide hulka, kuid peagi mõisteti, et võimsus saavutati sageli selektiivsusele ja heli puhtusele lõivu makstes. Ajapikku nihkus rõhuasetus selektiivsusele ja kvaliteedile, ning võimsus pidi lihtsalt olema piisav ülekande vastuvõtmiseks. 
Samasugune asi kehtib ka inimese puhul. Probleem ei ole mitte sedavõrd vastuvõtjas (sageli on tunne, justkui võtaksime vastu liiga palju ja igast suunast), vaid üha spetsiifilisema ning keerukama selektiivsuse väljaarendamises. 
Loe lisaks

Andekate inimeste energia üleküllus

Ülimalt andekatel inimestel on kõikidel tegutsemisaladel tohutu energia üleküllus. Kui sellistel inimestel oma võimete väljendamist takistatakse, võivad need energiad mõjuda hävituslikult, päädides isegi antisotsiaalse käitumise, ning kuritegevusega. 
Loe lisaks

Stress - emotsionaalne viirus

Ei ole enam piisav olla nutikas. Meil on vaja uut tüüpi intelligentsust, mis on kiirem, usaldusväärsem ja paindlikum, kui lineaarne samm-sammult intellgentsus, millega oleme harjunud. Enamus inimesi meie ühiskonnas ja kultuuris tajuvad aja kiirenemist, informatsiooni ja energia suurenemist, asjade “juhtumist” hullumeelses tempos. Tulemusena kasvab stressitase. Uute uuringute järgi kasvatab stressi enim kontseptsioonide ja teemade kiire vaheldumine, isegi mitmeid kordi tunnis.

Erinevalt inimesest 30 aastat tagasi peab tänapäeva ajaga kaasas käiv inimenene vahetama kontseptsioone seitse isegi kaheksa korda tunnis. Iga katkestus kaastöötaja, kliendi, või armastatu poolt (sh kommunikatsioonivahendite kaudu), nõuab kontseptsioonivahetust. Mõned meist vahetavad isegi topeltkiirusega võrreldes nn keskmisega. Seega ei ole midagi erilist see, kui inimene tegeleb kahekümne, või isegi enama, kontseptsiooni muutusega tunnis. Selline käitumine toob endaga kaasa sisemise tasakaalu kadumise, mis omakorda toob kaasa stressi.
Loe lisaks

5 sekundi muutus

Ühel päeval tabas Mel Robbins'it heureka-hetk, kui ta oli kaua aega kestnud depressioonis oma voodis ja heideldes endaga ühtäkki avastas 5-4-3-2-1 reegli. See on lihtsamast lihtsam reegel, lihtsalt sel hetkel, kui emotsioonid tulvavad läbi, või depressioon surub vastu maad, hakkad lugema tagurpidi numbreid 5-1ni ja toimub ime.



Teadus seletab seda nii, et kavatsedes midagi uut oma elus korda saata, või lihtsalt lükata end uutesse situatsioonidesse, hakkab aju meid automaatselt ärevuse ja hirmu eest kaitsma. Siis me loome endale palju õigustusi miks me plaanitut teha ei saa, nägemata, et õigustamisest on kujunenud muster, mis ei lase elus enam midagi uut kogeda. Lugedes numbreid tagurpidi me esitame ajule väljakutse ja ta lugemise ajal ei saa ehitada üles kaitseid. Tegelikult lülitub hoopis sisse eesaju, mida ongi uute asjade alustamiseks vaja äratada. 
Loe lisaks

Saad kõik mis oled

Minuni jõudis üks erakordne video, mille autoriks osaliselt on maailmakuulus Neale Donald Walsh. See on mees, kelle teostest "Jutuajamised Jumalaga" algas minu tee vaimsuseni. Tema teostes valgustab Jumal meile asju meis nagu need tegelikult on, purustades müüdid ja valearusaamad, näidates, et tõde on lihtne ja ilus, ning selleni jõudmiseks ei ole vaja vaeva näha. Tõlgin selle video teksti postituses ära. 
Loe lisaks

Kõik teed toovad lõpuks olevikku

Mille poole me ruttame? Mille saavutamiseks oma naba paigast pingutame? Kas oma ettekujutuses saavutatust saabub ka hetk, mil on võimlaik maha istuda, rahuneda ja pea tühjaks lasta?

Tuleb aru saada, et püüdlemine tuleviku nimel on protsess mitte eesmärk. Sellist asja nagu "tulevik", ei eksisteeri. See on vaid mõte, konteptsioon, millega me õigustame endid millegi tegemisel. 
Loe lisaks

Heaendelised märgid

Need, kes on nii head,
et võitmatuks igal pool jäävad,
kaitstult kõikjal kulgevad,
nende on kõige heaendelisemad märgid. 

Buddha

Loe lisaks

Ego ületamine 2

Lõpetades enda egopõhise määratlemise, satud sa esmalt suurde segadusse, kuna ei tea enam, kes sa oled. See segadus võib olla väga sügav ja oma olemuselt filosoofiline. Sul tekivad küsimused elu ja surma, hea ja halva kohta, sa hakkad tajuma, mida sa ise tunned ja arvad, selle asemel, mida teised on sulle õpetanud tundma ja arvama. Ühtäkki on need küsimused sulle väga olulised ja nad mõjutavad otseselt valikuid, mida sa elus teed. Sa vaatad ennast ja küsid – kas see olen mina? Kas see on see, mida mina tahan? Nüüd on sul raske otsuseid langetada, kuna miski ei ole enam enesestmõistetav.
Loe lisaks

Ego ületamine

Üleminek egopõhisest teadvusest südamepõhisesse teadvusse algab sisemise tühjuse kogemusest. Asjad, mis varem kogu sinu tähelepanu haarasid ja situatsioonid, mis sind täielikult kaasa tõmbasid, jätavad sind nüüd ükskõikseks ja tekitavad tühjuse tunde. Näib justkui oleksid asjad kaotanud oma tavapärase tähenduse ja eesmärgi. Enne selle tühjuse kogemist on teadvus alaliselt hirmu haardes ja vajab pidevalt enese kinnitamist. Ta otsib pidevalt välist kinnitust, kuna ta ei ole valmis tunnistama oma hirmu hülgamise ja üksinduse ees. See sügav hirm ja vajadus välise tunnustuse järgi, võis olla pikalt varjatud, olles samas paljude sinu tegude peamiseks motiiviks. Kogu sinu elu võib olla neile rajatud ilma, et sa sellest teadlik oleksid olnud. Ehk oled sa teadlik ebamäärasest rahutusest või pingest enda sees. Enamasti peab selleks, et sa neile tunnetele tähelepanu pööraksid, juhtuma midagi löövat – lahkuminek, lähedase või töö kaotus.
Loe lisaks

Mina arheoloogia

Mina pinnapealsemate kihtide ärakoorimisel paljastuvad üha sügavamad ja põhjapanevamad teadvuse lained. Ühtlasi kerkivad esile üha suuremad potentsiaalid, seepärast kujutab see protsess endast edasi-, mitte tagasiliikumist ja näitab meile tulevast evolutsiooni ning kasvamist, mitte mineviku evolutsiooni ja regressiooni. See on kindlasti sügavikku suunatud arheoloogia, kuid selles sügavikus peitub tulevik, mitte minevik, avaram homne, mitte tolmune eilne, see paljastab involutsiooni peidetud aardeid, mitte evolutsiooni käigus tekkinud fossiile. Me kaevame sissepoole selleks, et liikuda edasi, mitte tagasi. 
Loe lisaks

Kuidas alustada meditatsooni?

Tõenäoliselt tead, mida tähendab sellise inimese tähelepanu ärata- mine, kelle meel on hõivatud millegi muuga: kui sulle ei pöörata küllaldaselt tähelepanu või ei taheta pöörata. See valmistab pettu- must. Seda laadi pettumus on kogu aeg meiega, sest harva oleme võimelised suunama kogu oma tähelepanu jagamatult millelegi või kellelegi. Enamusel meist on korraga meeles nii palju asju, et tähelepanu hajub kergesti. Hajevilolek on muutunud meie elu normaalseks koostisosaks, pidevaks teadvuse osaks. Meie meel on “hajutatud ja hajevil meie meele hajevilolekust” ja mõnikord nii kõrvalejuhitud meie esialgsetest eesmärkidest, et kaotame silmist enda jaoks kõige tähtsama ja väärtuslikuma. Vahel sarnaneb kogu meie elu niisuguse unenäoga, kus kogu ümbruskonna salajased jõud takistavad meid tegemast midagi, mida me tõesti tahaksime teha. Sellega käib kaasas frustreeriv tunne, et seal ju oli midagi, mida me tahtsime teha, aga me ei ole võimelised meenutama, mis see oli.
Loe lisaks

Psühhedeelikumid vs narkootikumid

Meis kõigis on peidus arvukad tajumuslikud kogemused, millega me võime kokku puutuda. Kõigis inimestes on olemas võimas tajumisväli, mis on oma olemuselt ühtaegu nii füsioloogiline kui ka teadlik. 
Loe lisaks

Mesinädalatest usalduskriisini

Miks on nii, et peale magusaid aegasid suhtes järgneb nii sageli kriis ja tekivad konfliktid? Miks see "õige" ühtäkki osutub järjekordseks apsakaks? Mis on suhteid mõjutavad hoovused ja kuidas jõuda harmooniani ja tasakaaluni suhetes?
Loe lisaks

Mis põhjustab vananemist?

Uurijad on avastanud, et mõttemustrid mõjutavad telomeere (raku DNA olulisi osasid), ning sellega meie elu ja tervist. Nobeli preemia võitnud teadlane Elizabeth Blackburn ja psühholoog Elissa Epel selgitavad, et telomeeride lühenemine on otseses seoses vananemise kiirusega.
Loe lisaks

Hüljatuse taak

Kui sa oled kasvanud üles päritoluperes, kus sa kogesid emotsionaalset hüljatust, mõjutab see sind tugevalt ka täiskasvanueas. Kui lapsena ei märgatud piisavalt, mida sa tundsid või vajasid, siis saadeti sulle sellega varjatud sõnumeid, mida ehk teinekord välja ei öeldudki, kuid mis mõjutavad su elu tänaseni.
Loe lisaks

Emotsioonid kujundavad reaalsust

On ammu teada, et õnnelikud ja rõõmsad inimesed elavad kauem ja õnnelikku elu, ning muretsevad inimesed vähem ja äpardusterohket elu. Kuid nüüd on teadlased saanud katsete najal selgust selles, miks see nii on. 
Loe lisaks

Aju ümberprogrammeerimise alused

See, kuidas me tajume mingit hetke, mõjutab ajukeemiat, mis omakorda mõjutab rakkude elukeskkonda ja meie saatust

/B. Lipton, raamatu "Uskumused ja bioloogia" autor

Loe lisaks

Väekas naine

Naine on oma olemuselt müstiline olend, ilu ja harmoonia looja, kelle värvikasse ellu kuulub mitu mõõdet. Selleks, et hoida endas naiselikku sügavust, tarkust ja teadmisi, loe väeka naise manifesti, mis ei lase sul unustada oma erilisust. /Allikas: "Naise väe maagiline aastaring", kirjastus Pilgrim
Loe lisaks

Tasakaalutuse läte

Inimesena on me põhiõigus kasvada, elada ja surra puhtas ja terviklikus elukeskkonnas. Loodusrahvana on meie põhiõigus elada tervikliku ja puutumatu looduse keskel. Meil on sajandeid tagasi olnud õigus puhtale veele ja maale, millel võrdselt saavad kõik elada ja surra. Meie esivanemad ei olnud veel unustanud oma hingelist ja vaimset päritolu. Ökosüsteemi nähti meie kultuuris tervikuna, inimene oli vaid osa sellest. Sellepärast austati metsa kogu selle liigilises täiuses, et see andis meile võimaluse elada hingestatud elu. Metsa ja kogu loodu(s)t teati hingestatuna, mida ühendas üks teadvus. Hiied olid muistse eestlase jaoks looduslikud pühapaigad, millest ei lubatud isegi oksa murda või lehte maast võtta. See seadus lubas loodusel hiites toimida omade metsikute reeglite järgi, mille eest tasus loodus lahkelt ja külluslikult inimestele nende majandatud maadel. Loodusrahva elu kujundasid loodusseadused. Meie esivanemad juhindusid ilma, päikese, aastaaegade, looduse rütmide ja tervikutunnetuse järgi. Teati oma osa ja kohta, et inimene ei ole suurem ega tähtsam oksakesest või lehekesest puul. Inimese enesehinnang oli adekvaatne, mitte ala- ega ületähtsustatud, ehk vaimselt valedel alustel.
Loe lisaks

Reaalsuse muutmiseks tuleb muuta teadvusseisundit

Inimene loob oma reaalsust vastavalt tema hetke teadvuseseisundile, mis on pidevalt muutuv.

Teadvuseseisund tõmbab ligi tundeid ja olukordi, mis seda teadvuseseisundit omakorda jõustavad. Kui oled frustreerunud näiteks sellepärast, et ei tee piisavalt trenni või keegi ütles Sulle halvasti, siis hakkad tõenäoliselt nägema probleeme ka teistes elusfäärides. Kui istud terve päev Facebookis ja mingisugust väärtust enda või teiste jaoks ei loo, siis tunned sees tühjust ning see mõjutab ka kõike muud, mida reaalsusena tajud.

/Suurepärane ja lihtne kokkuvõte Madis Mark'ilt, mida tahan oma blogis avaldada. Nagu oleks ise kirjutanud. 
Loe lisaks

Ida ja lääne psühholoogia erinevused ja sarnasused

Joogapsühholoogia keskendub kasvu treeningule ja sellega pakub kontrasti modernsele läänelikule psühhoteraapiale, mis ravib puudusi. Psühhoteraapia tegeleb põhiliselt personaalse kasvuga ego raamistikus. Jooga seevastu keskendub egoülesele kasvule, ning pakub parimat võimalust arenguks neile, kes on juba oma tee ego erinevate aspektide integreerimiseni leidnud, ning on jõudnud „mitterahuldava normaalsuse“ tunnetamiseni. Need inimesed otsivad uusi teid arenguks ja kasvuks, ning ühiskonna silmis on nad hästi kohanenud ja produktiivsed. Need inimesed, keda lääne psühholoogia nimetab vaimuhaigeteks, on ida traditsiooni järgi need, kes pole veel omandanud oskusi oma meelt juhtida, ning on seetõttu võimetud jooga vaimsetest treeningutest kasu saama. Igapäeva frustratsioone, pettumisi ja kogemusi nähakse nende õpetajatena, ning tasapisi omandavad nad võimekuse orienteeruda kõrgematel teadvustasanditel. Sedasi õpetab elu neid, nagu loodus hoolitseb metsiku taime eest. Maailma nähakse nende mentaalse haiglana, vahetute kogemuste väljana, kus kannatus on õppimiseks vajalik. Sellise õppimise kaudu leitakse tee küpsema ja vähem häiritud funktsioneerimiseni.

Loe lisaks

Nartsissism

Alates sünnist läbib inimene mitmeid arenguetappe. Igas etapis õpib ta erinevaid aspekte iseendast ja maailmast, mis aitavad tal oma mina arendada ja erinevaid kogemusi endasse integreerida.

Selleks, et erinevad minad ja arengufaasid harmooniliselt integreerida, vajab laps peegeldust. Tagasisidet teistelt täiskasvanutelt, kes kinnitaksid tema olemasolu ja aitaksid tõlgendada kogemusi, mida laps oma teekonnal omandab. Kui peegeldus on puudulik või moonutatud, siis mõjutab see ka integreerimisprotsessi. Sellest saavad alguse nartsissistlikud hingehaavad.

Loe lisaks

Isetervenemise ajastu

Väärt loeng keha isetervenemise võimest ja põhjustest, miks allopaatiline meditsiin ei suuda kroonilisi haigusi välja ravida. 
Loe lisaks

Jumal Sinuga!

Tule koos minuga Kreekasse Evia saarele meditatsiooni- ja seikluslaagrisse astumas KREEKA IIDSETE JUMALATE JÄLGEDES 21.-30. septembril 2016. 

Loe lisaks

Tee

Ma kõnnin mööda teed.

Keset teed on suur auk.

Ma kukun sinna sisse.

Olen kadunud... Kõik on lootusetu.

See ei ole minu viga, et ma siia sisse kukkusin.

See võtab terve igaviku, et siit välja saada.

 

Ma kõnnin mööda sama teed.

Keset teed on suur auk.

Ma teen näo, et ma ei näe seda.

Ma kukun jälle sisse.

Ma ei suuda uskuda, et ma olen jälle selles kohas!

Aga see ei ole minu süü.

Võtab päris kaua enne kui ma välja saan.

 

Ma kõnnin mööda sama teed.

Keset teed on suur auk.

Ma näen, et see seal on.

Ma kukun ikka sisse... see on juba harjumuseks saanud.

Mu silmad on lahti.

Ma tean, kus ma olen.

See ON minu süü.

Ma saan koheselt välja.


Ma kõnnin mööda sama teed.

Keset teed on suur auk.

Ma kõnnin selle ümbert mööda.

 

Ma kõnnin mööda teist teed.


Tundmatu autor 
Loe lisaks

Olemine Olevikus 

Mine mõttemeelest sügavamale. 
Loobu mõttemeelega samastumisest. 
Siis kerkib iseenesest esile see,
kes oled mõttemeelest sügavamal. 

Teadlikkus kõrvaldab mõtete ja tunnete isikustatuse. 

Oled Kohaloleku Valgus, 
teadlikkus,
mis eelneb igasugustele mõtetele ja tunnetele, 
ning on neist sügavam. 

Meelerahu on ego lõpp. 
Meelerahu tundmine ja endaks olemine
on üks ja seesama.

 


 
Loe lisaks

Traumast tervenemine

Kas teadsid et iga kord kui räägid traumast või tervenemata haavast, aktiveerid selle oma emotsionaalkehas, vaimses kehas ja füüsilises kehas uuesti? Kui räägid, isegi mõtled vanadest asjadest, koged seda antud hetkes uuesti. Kuna alateadvus ei tee vahet olevikukogemusel ja mälestusel, siis kõik traumad ja soovimatud negatiivsed kogemused avanevad olevikus. 


Loe lisaks

Ikigai

Ikigai on jaapanikeelne kontseptsioon, mis tähendab “põhjus, mille pärast igal hommikul üles tõusta”. Jaapanlased usuvad, et igaühel on oma ikigai. Selle leidmine nõuab sügavat ja sageli aeganõudvat otsingut. Selline otsing on väga oluline, kuna usuti, et selle leidmisel saavutab otsija rahulolu ja elu mõtte.


Loe lisaks

Õpitud abituse tagajärjed moodsal ajal

Meid on treenitud sõltuma suurtest süsteemidest, lubaduseks mugavus ja heaolu. Kadumas on perekondade tervisetraditsioonid, mida on eestlastest pereemad hoidnud pere ravimisel aastatuhandeid elus. Sinna hulka kuulub teadlikkus keskkonnamõjudest, taimedest, toidust, kui ravimist, vaimolenditega koostööst ja suust-suhu edasikantava pärimuskultuuri ravivõttestikust. Uued süsteemid, nagu meditsiin, on kaotanud inimese vajaduse toetuda iseenda seest tulevale ja traditsiooni tarkusele. Tulemusena seisame silmitsi küll pikeneva elueaga, kuid mitte elukvaliteediga. Inimesed on kaotamas võimet ennast kuulda ja juhtida, usaldades süsteeme nende enda eest olulisi otsuseid tegema. Pimeda usu tagajärjeks on inimeste tervis hoopis halvenenud. Sellele olukorrale tervisemaastikul on kompensatsiooniks hakanud plahvatuslikult kasvama alternatiivsete tervendusmeetodite ja tehnikate hulk. Olgugi lahendusena paistev, ei pruugi inimese jaoks siiski seda olla, kuna uutes tervendusmeetodites orienteerumiseks ja eeltöö tegemiseks on vaja palju ajalist jm ressurssi. Samuti ei anna keegi enam ühest vastust ega garantiid, et just see või teine lahendus töötab kõige paremini. Tulemusena leiab inimene end raskes olukorras olevat, kus lahendused küll näivad leiduvat, kuid garantiid ei anta. Sedasi koputavad inimesed pimedas usus taevastele lahendustele endiselt erinevate uste taga, makstes suuri tasusid ravide, koolituste jm info eest. Inimeste ootused ja lootused ei ole ajas muutunud, tulemusena kasvab süsteemis pettunute hulk ja depressioonide määr, väheneb raha ja ravide tulemuslikkus. Lähtepositsioon on sama, mis 50 aastat tagasi akadeemilise meditsiini õitseaegadel, kuhu inimesed olid juhitud oma küsimustega vastuseid saama. Ka praegusel ajal ollekse inertsist harjunud vastuseid väljastpoolt saama olgugi, et seal neid ei pruugi olla. Ostes ajutist rahuldust ei leia inimene siiski pärislt rahu.

http://etv.err.ee/v/elusaated/pealtnagija/saated/dd914d9d-cde0-4c33-a4a3-365c021f1325 

Loe lisaks

Inimese elu kujundavad uskumused

Uskumuste süsteem nagu seaduseraamat, mis juhib meie meelt. Kõik meie sisemised hinnangud põhinevad seaduseraamatul, isegi siis, kui need lähevad meie sisemise loomusega vastuollu.
Tolteegid võrdlevad elamist planeedil Maa unenägemisega. Inimolend sünnib keskkonda, mida nad nimetavad ühiskondlikuks unenäoks. Planeedi unenägu on miljonite väiksemate isiklike unenägude summa, kollektiivne uni, mis moodustub perekonna unest, kogukonna unest, linna unest, maa unest ja lõpuks kogu inimkonna unest. Planeedi unenägu sisaldab kõiki ühiskondlikke reegleid, uskumusi, erinevaid kultuure ja olemisviise, valitsusi, koole, ühiskondlikke sündmusi ja pühi.

Loe lisaks

Motivatsioonist ja eneserealisatsionist säraküünlaühiskonnas

Sõjastrateegia võtetega opereeriv ühiskond pakub inimesele eneserealisatsiooniks või(s)tlust, tasustades konkurentsipalavikus ja edukultuses rabeleva süsteemi truud teenimist raha ja kuulsusega. Uutega asendatud tühjaks lüpstud teenrid jäetakse läbipõlenult nurka nuputama, mida see neile andis ning kuhu jäid põhiväärtuste nimistust inimlikkus, harmoonia, vabadus, koosloomine ja rahu?
Loe lisaks

10 arengutakistust

Vahel tunneme end kinni jäänud mõnda seisundisse, või olukorda. See tunne annab märku muutumise soovist, kuid sageli puudub selleks vajalik teadlikkus. On 10 põhjust, ning võimalust, mille abil on võimalik seda muuta.
Loe lisaks

Vaimse tervise statistika

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel põeb 154 miljonit inimest maailmas depressiooni ja 25 miljonit inimest skisofreeniat. 91 miljonil inimesel on probleeme alkoholi tarbimisega ja 15 miljonil narkootikumide tarbimisega, 50 miljonit kannatab epilepsia all ning 24 miljonit Alzeimeri tõve ja teiste dementsushäirete all. Lisaks neile mõjutavad mitmed haigused närvisüsteemi või põhjustavad neuroloogilisi tüsistusi – 326 miljonit inimest kannatab migreeni tõttu, 61 miljonit tserebrovaskulaarsete (peaajuveresoonkonna) haiguste tõttu, 18 miljonit neuroloogiliste infektsioonide tõttu. Lisanduvad veel inimesed, kellel on neuroloogilised tüsistused õnnetusjuhtumite tõttu (170 miljonit).

Loe lisaks